Lugemisaeg: 10 minutit - © 2020

Tervise Arengu Instituut väljastas aastal 2017 Riiklikud Toitumis- ja Liikumissoovitused. 338 lehekülge põhjalikku informatsiooni tervislikust eluviisist, mille on välja töötanud eesti tippteadlased, on parim tervislikku toitumisest käsitlev eestikeelne teos. Kahjuks ei pruugi kõik inimesed sellest vaimustusse sattuda, sest tekst on väga pikk, põhjalik ning kirja pandud teaduslikku sõnavara kasutades.

Aga selleks, et tervislikult toituda, ei peagi ilmtingimata tundma biomolekulide struktuuri või ajama näpuga järge makro- ja mikrotoitainete päevastel vajadustel. Tänapäeva toidupoe tootevalik on nii suur, et võtab silme eest kirjuks ning tegelikult ei ole ju probleemiks toitainete vaegus, vaid pigem ikka energiatiheda toidu ületarbimine. Inimestele oleks vaja edastada praktilist informatsiooni – näiteks mida panna ostukorvi. Ja veelgi hädavajalikum oleks jagada teavet, mida kindlasti jätta riiulile. Siit tekib otsekohe küsimus: on siis olemas „pahasid“ toidutooteid?

Eesti Toiduainetetööstuse Liidu juhataja arvas 2018 aastal antud intervjuus, et mitte ühtki toitu ei tohiks nimetada rämpsuks (1). Kuigi teaduslikus ringkonnas on mõiste junk food täiesti olemas. Näiteks kasutas seda väljendit aastal 2016 WHO peadirektor Margaret Chan, kui pidas Riikliku Meditsiiniakadeemia 47. koosoleku avakõne (2). Väljend „paha toit“ ei meeldi ka Eesti akadeemikutele ja toitumisnõustajatele. Ollakse seisukohal, et „ükski toit ei ole tervislik ega ebatervislik, kasulik või kahjulik. Kõik sõltub kogustest ja söömise sagedusest. Süüa võid kõike, kuid õiges koguses!“(3) Ühessõnaga aetakse „tasakaalustatud“ poliitikat. Ja peab tunnistama, et esmapilgul võib neil isegi õigus olla, sest puudub teaduslik alus, mille järgi poes müügil olevaid toidutooteid saaks „pahaks“ või „heaks“ liigitada. Kui me tahaksime öelda, et tegemist on „paha“ tootega, või et mingi toode on ebatervislik, siis peaksime läbi viima teadusliku uuringu, mis seda tõestab. No võtame näiteks keeduvorsti, mis on enim toodetud vorstitoode Eestis(4). Isegi kui me leiaksime 30 inimest, kes oleksid nõus sööma kuu aega järjest, iga päev, mingi teatud koguse keeduvorsti, peaksime uuringu tulemustes järeldusi tehes arvesse võtma ka teisi tervist mõjutavaid faktoreid. Näiteks samaaegselt tarbitud joogid-söögid, spordi tegemine, tervislik seisund, kehamassiindeks, jne – tervist mõjutavaid tegureid on liiga palju, et jõuda mingi konkreetse tulemuseni keeduvorsti osas. Aga vaatame edasi. Kui otse ei saa, siis ehk saab ringiga?

Eelmisel aastal tehtud uurimistöös, milles võrreldi 90-ne erineva maa (nende hulgas ka Eesti) toitumissoovitusi, teatati kokkuvõttes, et:

• 90% riikidest soovitab piirata soola tarbimist (5).

MIKS? Sest soolas sisalduvat naatriumi seostatakse otseselt kõrge vererõhu tekkega ja soola ületarbimist kardiovaskulaarsete haigustega – südamerabandus, ajurabandus, ateroskleroos(6). Samuti on leitud, et liigne soola tarbimine on maovähi üheks olulisemaks riskiteguriks(7).

• 84% riikidest soovitab piirata suhkru tarbimist (5).

MIKS? Sest liigne lihtsüsivesikute (saharoos, fruktoos, glükoos) tarbimine tõstab triglütseriidide taset veres, vähendab „head“ kolesterooli ning on seotud kõrge vererõhu tekkimisega(8). Samuti on leitud, et liigne fruktoosi tarbimine tekitab insuliiniresistentsust (teise tüübi diabeedi riskifaktor) ning on üks maksa rasvumise tekke põhjuseid (9, 10).

• 89% riikidest soovitab piirata toidurasva tarbimist (5).

MIKS? Siinkohal on eriti oluline vaadata tarbitavate toidurasvade kvaliteeti. Transrasvhapped on otseselt seotud südame- ja veresoonkonnahaiguste tekkega ning on teise tüübi diabeedi riskifaktor (11). Küllastunud rasvhapete tarbimise asendamine polüküllastumata rasvhapetega on näidanud südame-veresoonkonna haiguste riski vähenemist (12).

Analüüsides soola, suhkru ja rasva ületarbimise põhjuseid leiti, et suurem osa nendest tarbitakse läbi toidutööstuse toodete. Leiti, et just ultratöödeldud toodetele lisatakse ohtralt soola (13-15), suhkrut (16, 17) ja madala kvaliteediga toidurasva (18). Mida rohkem töödeldud on toit, seda kahjulikum see tervisele on.

Teadusringkondades (kaasa arvatud WHO) kasutatakse töödeldud toidu klassifitseerimiseks NOVA süsteemi, mis jagab toidud nelja rühma, vastavalt nende töötlemise astmele (19, 20):

1.Toored või vähetöödeldud toidud - värsked puuviljad ja köögiviljad, seened, vetikad, seemned, teraviljad, kaunviljad, kala, liha, munad. Külmutatud, kuivatatud või jahvatatud puu- ja köögiviljad, pastöriseeritud piim, maitsestamata jogurtid, röstitud kohv, teraviljajahu ja -pasta.

2.Toidu maitsestamiseks kasutatavad ained, , mis on saadud otse loodusest või esimese grupi toodetest läbi pressimise, tsentrifuugimise või rafineerimise teel. Siia kuuluvad näiteks maitseained, õli, äädikas, suhkur, sool. Reeglina neid eraldi ei tarbita vaid kasutatakse kodustes tingimustes esimese rühma toodete maitsestamiseks.

3.Vähetöödeldud toidud, mis sisaldavad 2–3 koostisosa. Eesmärgiks on pikendada Nº 1 rühma toitude säilivust, lisades Nº 2 rühma tooteid ning muuta nende maitse- ning lõhnaomadusi nauditavamaks. Siia rühma kuuluvad konserveeritud puu- ja köögiviljad, liha- või kalakonservid, suitsutatud või soolatud liha, juustud ja kääritatud alkohoolsed joogid - vein, siider ja õlu.

4.Ultratöödeldud toidud – need on odava toorainega masstoodangu toodetud, mis sisaldavad enamasti üle 5 koostisosa ja millel on pikk säilivusaeg. Tooted on tehtud tarbijale ülimaitsvaks ja neid on mugav kasutada – võimalus tarbida igal ajal ja igal pool. Läbi erinevate tootmistehnikate töödeldakse ja segatakse kokku toidutoormeid, mis võivad juba olla eelnevalt töödeldud, lisades neile toiduvärvi, kunstlikke säilitusaineid, lõhna- ja maitsetugevdajaid, stabilisaatoreid, emulgaatoreid, happesuse regulaatoreid, jne. Need tooted sisaldavad palju ebatervislikke toidurasvu, suhkruid, soola ja tärklist. Siia gruppi kuuluvad: karastusjoogid, energiajoogid, tööstuslikud rafineeritud jahust pagaritooted – küpsised ja koogid, kuklid, näkileivad, margariinid ja võided, soolased ja magusad suupisteid, kommid, šokolaad, valmis lihatooted – viinerid ja vorstid, kalapulgad, hommikusöögihelbed, müslid, kastmed, ketšup, majonees, magustatud piimatooted, jäätis, puljongipulbrid, valmisnuudlid, jne.

Ultratöödeldud toitude ülihea maitse, lihtne kättesaadavus ja osav turustamine soosivad nende ületarbimist. Uuringud näitavad, et nende toodete söömine on otseselt seotud ülekaaluga, kõrge vererõhuga, diabeedi ning südameveresoonkonna haigustega (21-24).

Foto 1. Uurimustöö, milles katsealusteled pidid tarbima kahe nädala jooksul kas ultratöödeldud toiduainetest koosnevat toitu või mittetöödeldud toitu. Toidu kogust ei piiratud. Tulemustest on näha, et ultratöödeldud toitu söönud grupi liikmed tarbisid rohkem kcal ja neil esines märkimisväärne kaalutõus.(22)

Vaadeldes ülaltoodud fakte, võib tõdeda, et leidub piisavalt teaduspõhist informatsiooni, mille alusel saab ultratöödeldud toidud „pahaks“ tembeldada. Võiks isegi öelda, et tegemist pole mitte ainult rämpstoiduga, vaid see on ikka puhas kräpp, mis mõjutab otseselt inimese tervist.

Autoril puudub huvikonflikt seoses artiklis kajastatud teemaga. Tegemist on intellektuaalomandiga. Kõik Frida Frukti blogis avaldatud tekstid on kaitstud autoriõiguse seadusega.

Kasutatud kirjandus

1. S.Luide, PIKK INTERVJUU | Sirje Potisepp: ükski toiduaine ei ole halb, halvad on toitumisharjumused. OMA MAITSE, (2018). [internet]
2. M.Chan, "Obesity and diabetes: the slow-motion disaster." World Health Organization, 2016, [internet] https://www.who.int/dg/speeches/2016/obesity-diabetes-disaster/en/
3. "Kuidas tervislikult toituda". Tervise Arengu Instituut [internet], konsulteeritud 08.05.2020 https://toitumine.ee/kuidas-tervislikult-toituda
4. Statistikablogi "Keeduvorst - vorstide valitseja", Statistikaamet, [internet], konsulteeritud 08.05.2020 https://blog.stat.ee/tag/keeduvorst/
5. A. Herforth et al., A Global Review of Food-Based Dietary Guidelines. Advances in Nutrition 10, 590-605 (2019).
6. A. Grillo, L. Salvi, P. Coruzzi, P. Salvi, G. Parati, Sodium Intake and Hypertension. Nutrients 11, (2019).
7. A. R. Yusefi, K. Bagheri Lankarani, P. Bastani, Radinmanesh, Z. Kavosi, Risk Factors for Gastric Cancer: A Systematic Review. Asian Pac J Cancer Prev 19, 591-603 (2018).
8. L. A. Te Morenga, A. J. Howatson, R. M. Jones, J. Mann, Dietary sugars and cardiometabolic risk: systematic review and meta-analyses of randomized controlled trials of the effects on blood pressure and lipids. Am J Clin Nutr 100, 65-79 (2014).
9. K. W. Ter Horst, M. J. Serlie, Fructose Consumption, Lipogenesis, and Non-Alcoholic Fatty Liver Disease. Nutrients 9, (2017).
10. S. Softic, D. E. Cohen, C. R. Kahn, Role of Dietary Fructose and Hepatic De Novo Lipogenesis in Fatty Liver Disease. Dig Dis Sci 61, 1282-1293 (2016).
11. M. M. Wilczek, R. Olszewski, A. Krupienicz, Trans-Fatty Acids and Cardiovascular Disease: Urgent Need for Legislation. Cardiology 138, 254-258 (2017).
12. L. Hooper, N. Martin, A. Abdelhamid, G. Davey Smith, Reduction in saturated fat intake for cardiovascular disease. Cochrane Database Syst Rev, CD011737 (2015).
13. "Soola tarbimist tuleb tervise huvides jälgida", Tervise Arengu Instituut [internet], konsulteeritud 08.05.2020https://www.tai.ee/et/instituut/pressile/uudised/3226-soola-tarbimist-tuleb-tervise-huvides-jalgida, 2016.
14. S. Bhat et al., A Systematic Review of the Sources of Dietary Salt Around the World. Advances in Nutrition, (2020).
15. T. Partearroyo et al., Sodium Intake from Foods Exceeds Recommended Limits in the Spanish Population: The ANIBES Study. Nutrients 11, (2019).
16. V. Azaïs-Braesco, D. Sluik, M. Maillot, F. Kok, L. A. Moreno, A review of total & added sugar intakes and dietary sources in Europe. Nutr J 16, 6 (2017).
17. "Lisatud suhkrute trbimist tuleb vähendada". Tervise Arengu Instituut [internet], konsulteeritud 08.05.2020https://www.tai.ee/et/instituut/pressile/uudised/4091-tervise-arengu-instituut-lisatud-suhkrute-tarbimist-tuleb-vahendada.
18. "Kuidas tervislikult toituda". Tervise Arengu Instituut [nternet], konsulteeritud 08.05.2020 Toitumine.ee. (2020).
19. C. A. Monteiro et al., Ultra-processed foods: what they are and how to identify them. Public Health Nutrition 22, 936-941 (2019).
20. C. A. Monteiro et al., The UN Decade of Nutrition, the NOVA food classification and the trouble with ultra-processing. Public Health Nutr 21, 5-17 (2018).
21. T. Silva Meneguelli et al., Food consumption by degree of processing and cardiometabolic risk: a systematic review. Int J Food Sci Nutr, 1-15 (2020).
22. K. D. Hall et al., Ultra-Processed Diets Cause Excess Calorie Intake and Weight Gain: An Inpatient Randomized Controlled Trial of Ad Libitum Food Intake. Cell Metabolism 30, 67-77.e63 (2019).
23. R. d. D. Mendonça et al., Ultraprocessed food consumption and risk of overweight and obesity: the University of Navarra Follow-Up (SUN) cohort study. The American Journal of Clinical Nutrition 104, 1433-1440 (2016).
24. B. Srour et al., Ultra-processed food intake and risk of cardiovascular disease: prospective cohort study (NutriNet-Santé). BMJ 365, l1451 (2019).