Lugemisaeg: 5 minutit - © 2020

Kaalulangetamise raskused: väärinformatsiooni üleküllus

Ekspertide arvamus on kergesti arusaadav kõigile: tervisliku ja tasakaalustatud toitumisega ning mõõduka kehalise aktiivsusega, oleks võimalik hoida kehakaalu kontrolli all. Kahjuks on see nõuanne osutunud kasutuks: mühinal kasvav ülekaaluliste epideemia ei näita taandumise märke ei Eestis ega ka ülejäänud maailmas. Miks siis see kaalu langetamine ikkagi nii raske on?

Erinevates teadusprojektides osaledes, milles uuriti ülekaaluga kaasnevaid haigusi, jõudsin arusaamisele, et ülekaalulistel inimestel ei olnud puudu tahtejõust oma toitumisharjumusi muuta, nagu paljud arvavad. Suurimaks probleemiks oli inimeste mõtemaailmas sügavalt juurdunud valed tõekspidamised tervislikust toidust ja vastavalt sellele välja kujunenud valed toitumisharjumused. Aga miks ja kuidas tekivad valed arusaamad?

Toitumine on üks nendest teemadest, millest kõik midagi teavad. Inimeste teadmised pärinevad erinevatest allikatest, olgu selleks siis vanaema nipinurk, naabri Mari või virtuaalne sõbranna sotsiaalmeediast. Aga kas meid nõustav inimene ise ikka teab kuidas toimib keha ainevahetuse reguleerimine; millised on organismi toiduenergia ning makro- ja mikrotoitainete vajadused; või kuidas erinevad toitained mõjutavad inimese organismi? Hiljuti läbi viidud uuringus, kus hinnati ülekaalust ja toitumisest kirjutatud bestsellerite autorite akadeemilisi teadmisi, tuli välja, et igal viiendal oli vaid põhikooli diplom ette näidata(1).

Valeinformatsioon tervisliku toidu kohta ei levi mitte ainult raamatute kaudu, vaid ka meediatööstuse vahendusel. Ajakirjanduse eesmärgiks ei ole kuulutada püha tõde, vaid teenida kasumit uudiste, artiklite ning reklaami müügist. Tekst peab olema kirjutatud veenvalt ning tekitama lugejas „Vau!“, „Ei või olla!“ efekti, sest mida konfliktsem ja intrigeerivam on lugu, seda rohkem on lugejaid. Puudub kontroll jagatava informatsiooni tõepärasusest.

Delfi Naisteka artiklid ilmselt arusaamatusi ei tekita, sest seda võetaksegi kui meelelahutuslikku kirjandust. Kõik saavad ju aru, et keefirist ja linaseemnetest koosneva joogi joomine igal õhtul kõhupiirkonda saledamaks ei tee ning maailma ülekaalust ei päästa. Kuigi, üle 230 artikli jagamise Facebookis näitab, et mõni läheb ikkagi õnge!(2)

Rohkem segadust tekitas kindlasti aasta alguses Delfi majandusportaalis Ärilehet ilmunud lugu „Toiduainetööstused ei taha, et sa seda loeks. Kuidas sajanditagune katse on inimesi täielikult ära lollitanud”. Sellise sensatsioonilise pealkirjaga artikkel on tõlgitud Briti kultuuriajakirjast(!) 1843. Võttes arvesse, et Eestis on iga teine täiskasvanu ülekaalus, tundub äärmiselt vastutustundetu nii suure Eesti meediakanali poolt avaldada selline kehvasti tõlgitud „suur“ lugu, mis on valeinformatsiooni täis. Artikkel jätab inimestele väga väära arusaama nii teadlaste tööst kui ka tervislikust toitumisest. Uuringute agentuuri Gemiuse andmetel külastas Delfi Ärilehte artikli väljaandmise päeval 118 356 inimest ning Facebookis on seda jagatud ligi 700 korda. Ilmselgelt siin tõmmati kott pähe rohkem kui ühele.(3)

Samuti tekitavad segadust sisuturundusartiklid. Ikka ja jälle reklaamitakse mahlade tervislikkust, tuues esile neis leiduvad looduslikud vitamiinid ja mineraalid. Näiteks aasta alguses Postimehes ilmunud lugu pealkirjaga „Ehe mahl ja smuuti kui tõeline tervise eliksiir talvisel ajal”(4). Artikli pealkiri ja sisu on tarbijat eksitav. Mahl ja smuuti ei ole tervise eliksiirid, kuna peale looduslike vitamiinide ja mineraalide sisaldavad ka palju looduslikke suhkruid. Esiteks: sõna „looduslik“ ei ole alati tervislikkuse sünonüüm. Koroonaviirus näiteks on ka looduslik aga see ei tähenda, et ta väga tervislik oleks, nagu viimasel ajal näha on olnud. Teiseks: Nutridata andmetel on mahl oma kaloraažilt võrreldav Coca-colaga. Kolmandaks: Maailma Terviseorganisatsioon soovitab vältida mahlade tarbimist selles rohke suhkru sisalduse tõttu, mida seostatakse hambakaariese ja ülekaalu tekkega(5).

Peale ajakirjanduse jõuavad inimesteni toitumissoovitused ja postitused ka sotsiaalmeediast. Pahatihti puuduvad autoril algteadmised inimorganismi ainevahetusest ning samuti ei ole suudetud endale selgeks teha toiduteaduse põhitõdesid. Ühel päeval ollakse koitumisnõustaja, teisel päeval toitumisnõustaja. Tihtipeale loodetakse loo lõpus lugejale ka midagi maha müüa. Näiteks „rasvapõletust kiirendav Detox segu, mis teeb organismis suurpuhastust“. Mis funktsioon on meie organismis kopsul, maksal ja neerudel, sellega ilmselgelt artikli autor kursis ei ole.

Teismelised, kellel kriitiline meel alles välja kujunemata, on kerge saak influencer marketingile. Eriti paradoksaalne on olukord siis, kui toitumisalaseid nõuandeid noortele jagab sotsiaalvõrgustiku staar, kes ise toitumishäirete käes vaevleb ning hädasti psühholoogi ja toitumisnõustaja soovitusi vajaks. Tervisestatistika andmetel on viimase 20-ne aastaga söömishäiretega uute patsientide arv kasvanud 2,5 korda.

Toitumise teemal on pidevalt poleemikat ning valeinformatsiooni levik on massiline. Reeglina on põhjuseks nõustaja enda teadmatus ja/või majanduslikud huvid. Kuna toitumisharjumused mõjutavad otseselt inimese elukvaliteeti ja tervist, siis tasub olla üsna kriitiline info suhtes, mida jagatakse.

Eestis leiab usaldusväärsest informatsiooni toitumise kohta Tervise Arengu Instituudi poolt välja töötatud lehel, Toitumine.ee., kus on lihtsas keeles kirja pandud asjalikku ja teaduspõhist infot. Samuti leiab sealt hulgaliselt häid nippe, kuidas langetada kaalu. Lihtsaid juhiseid järgides võib igaüks koostada endale ise toitumisplaani, kusjuures TASUTA!

Tehes iga kuu ühe muutuse enda elus, langeb kaal ka ilma dieedi-draamata.

Autoril puudub huvikonflikt seoses artiklis kajastatud teemaga. Tegemist on intellektuaalomandiga. Kõik Frida Frukti blogis avaldatud tekstid on kaitstud autoriõiguse seadusega.

Kasutatud kirjandus

1. Marton, R.M., Wang, X., Barabási, A. et al. Science, advocacy, and quackery in nutritional books: an analysis of conflicting advice and purported claims of nutritional best-sellers. Palgrave Commun 6, 43 (2020). https://doi.org/10.1057/s41599-020-0415-6

2. Delfi Naistekas. See rasva lagundav jook aitab kiiresti kaalu kaotada ja kõhupiirkonda saledamaks muuta. 10.02.2020 [Internet]. Konsulteeritud: 11.04.20 https://naistekas.delfi.ee/tervis/figuur/see-rasva-lagundav-jook-aitab-kiiresti-kaalu-kaotada-ja-kohupiirkonda-saledamaks-muuta?id=88856869

3. Saarmann T. SUUR LUGU | Toiduainetööstused ei taha, et sa seda loeks. Kuidas sajanditagune katse on inimesi täielikult ära lollitanud. 19.01.2020. [Internet] Konsulteeritud: 11.04.20 https://arileht.delfi.ee/news/uudised/suur-lugu-toiduainetoostused-ei-taha-et-sa-seda-loeks-kuidas-sajanditagune-katse-on-inimesi-taielikult-ara-lollitanud?id=88680449

4. MyRoomOÜ. Ehe mahl ja smuuti kui tõeline tervise eliksiir talvisel ajal. 29.01.2020. [Internet] Konsulteeritud: 11.04.20 https://www.postimees.ee/6882366/ehe-mahl-ja-smuuti-kui-toeline-tervise-eliksiir-talvisel-ajal

5. World Health Organization. Healthy diet. 23.10.2018. [Internet] Konsulteeritud: 11.04.20 https://www.who.int/news-room/fact-sheets/detail/healthy-diet