Contador UUTE KÜLASTAJATE ARV Elustiili muutus VII



Blogi


Elustiili muutus VII

Written by: | Posted on: | Category:

Vorsti asemel

Lugemisaeg: 7 minutit - © 2020

Eestis on teiseks suremuse põhjuseks pahaloomulised kasvajad. Maailma Vähiuuringute Fond (World Cancer Research Fund - WCRF) jagab soovitusi tervisekäitumise kohta ja väidab, et tervisliku eluviisiga oleks võimalik ennetada vähki haigestumist ligi 40%. Suurem osa soovitusi, mida need rahvusvahelised eksperdid jagavad, on juba eelmistes elustiili muutuse artiklites käsitletud. Aga lisaks neile, soovitab WCRF vähendada ka punase liha osakaalu menüüs ning teatab, et töödeldud lihatooteid võiks süüa võimalikult vähe. Või veelgi parem – loobuda viimastest üldse.(1)

Kindlasti ei tule lugejatele lihatarbimise piiramise soovitus üllatusena. Aastal 2015, kui Maailma Terviseorganisatsioon liigitas punase liha ja töödeldud lihatooted kasvajaid tekitavate ainete gruppi (2), pälvis uudis suurt tähelepanu ka Eesti meedias.(3) Teadusuuringute tulemused on vankumatud. Punane liha (veise-, sea-, lamba- ja kitseliha) ning töödeldud lihatooted (sink, salaami, viinerid, keedu-ja suitsuvorst, jne) on üheks jämesoolevähi riskiteguriks. Liha suitsutamine ning kõrgel temperatuuril praadimine-grillimine tekitab keemilisi ühendeid (PAH, HAA), mis tekitavad soolevähki. Samuti sisaldab punane liha palju heemirauda (Fe2+), mis küll imendub soolestikus paremini kui taimsest toidust saadav raud (Fe3+), kuid mis on keemiliselt äärmiselt aktiivne. Heemiraud võib alustada ahelreaktsioone, mille tulemusel suureneb organismis oksüdatiivne stress, mis on südame-veresoonkonna haiguste ja kasvajate üheks tekkepõhjuseks. (2, 4) Peale selle lisatakse töödeldud lihatoodetele säilitamiseks ning maitse ja värvi parandamiseks nitritsoola, mis reageerib omakorda soolevalendikus. Reaktsiooni tulemusena tekivad nitrosoühendeid (nitrosoamiinid või nitrosamiidid), mida seostatakse soolevähi tekkega. Samuti sisaldavad töödeldud lihatooted palju soola ja küllastunud rasva, mis on üks kõrge vererõhu ja südame-veresoonkonna haiguste põhjustajaks.(2)

Igasuguste lihatoodete tarbimise piiramine on eestlaste hulgas kahtlemata üks ebapopulaarseimaid elustiili muutuse soovitusi. Kui juttu tuleb lihatarbimise vähendamisest, siis tõmbavad mingid tüübid kohe kuulipildujad välja ja hakkab pihta paugutamine vastaspoole suunas.

Tegelikult ei soovi eksperdid mitte kedagi taimetoitlaseks muuta, lihtsalt soovitatakse vähendada liha tarbimist. Punast liha võiks süüa mitte rohkem kui kolmel korral nädalas ja kokku maksimaalselt 500g ning toitude valmistamisel võiks eelistada hautamist ja keetmist. (1) Kui arvutada see 500g nädalas terve aasta peale kokku, siis teeb see 26kg inimese kohta aastas. Statistikaameti andmebaasi järgi söödi Eestis aastal 2019 sea-, veise-, lamba- ja kitseliha kokku 51,9kg inimese kohta. Et siis pandi isukalt topelt.

Tulistajate loosunglaused on: "Põhjamaa inimene vajab liha! Ärge uskuge neid heinasööjaid! Eestis on ju liha söödud ALATI!"

Aga võttes arvesse, et käär- ja pärasoole vähki haigestumine on Eestis viimase 30-ne aastaga kasvanud 4 korda (joonis 1), oleks ehk aeg tulla välja mingi uue plaaniga ja muuta seda, mida on tehtud ALATI? Neljakordset jämesoolevähi kasvu ei ole võimalik seletada isegi ajapikku uuenenud diagnostikameetoditega.

Imagen 6-11-20 a las 10.41.jpg Joonis 1. Pahaloomuliste kasvajate esmasjuhud - käär- ja pärasool, mehed ja naised, vanuserühmad kokku. (Tabeli kood PK10. Allikas Eesti Vähiregister, Tervise Arengu Instituudi andmebaas.) https://statistika.tai.ee/pxweb/et/Andmebaas/Andmebaas__02Haigestumus__04PahaloomulisedKasvajad/PK10.px/chart/chartViewLine/

Võrreldes erinevate pahaloomuliste kasvajate esinemissagedust Eestis, on jämesoolevähk naistel teisel kohal, peale rinnavähki; ja meestel kolmandal kohal, peale eesnäärme- ja kopsuvähki. Jämesoolevähk ei teki päevapealt, vaid areneb välja aasta jooksul – haigestumus suureneb alates 50-st eluaastast ja ilmselgelt on sellel seos inimeste toitumisharjumustega. Otse loomulikul ei saa väita, et jämesoolevähi põhjuseks on ainult ja eksklusiivselt liigne lihatoodete tarbimine. Riskifaktoriteks on ka geneetiline eelsoodumus (siiski vaid 30%), ülekaal, alkoholi tarbimine ja teised toitumisharjumused. (Eelnevates artiklites olen juba kirjutanud füüsilise aktiivsuse vajalikkusest, puu- ja köögiviljade vähesest söömisest ning suhkru, soola ja alkoholi tarbimise piiramisest).

Suurim suutmine on teiste muutmine. Elanikkonna söömiskultuuri ja toitumisharjumusi on väga raske ümber korraldada tervislikumaks. Aga kes endast hoolib ja soovib, see proovib.

Loomaliha võib asendada linnulihaga, kalaga, munaga, piimatoodete ning kaun- ja teraviljatoodetega. Võikude valmistamisel sobib vorsti asemel panna katteks:

  • pannil kergelt röstitud suvikõrvits koos lahja kohupiima-sibula seguga,
  • tomativiilud mandlitükkidega,
  • purustatud avokaado pähklitega,
  • värske kurgi viilud vähese soola ja seesamiseemnetega,
  • tomatilõigud tuunikala konserviga,
  • ahjus küpsetatud punane paprika kitsejuustuga,
  • sibulaga praetud seened,
  • prantsuse omlett, jne, jne.

Samuti võiks poest valida täisteraleiva, kuhu ei ole lisatud palju suhkrut ja soola ning kasutada või asemel oliivõli või purustatud tomatit.

Tervislik toitumine on tugeva tervise alus ja tugev tervis annab võimaluse elada täisväärtusliku elu ilma arstikabinette külastamata ja tablette söömata. Valik on sinu!

Autoril puudub huvikonflikt seoses artiklis kajastatud teemaga. Tegemist on intellektuaalomandiga. Kõik Frida Frukti blogis avaldatud tekstid on kaitstud autoriõiguse seadusega.

Kasutatud kirjandus

  1. World Cancer Research Fund https://www.wcrf.org/dietandcancer/recommendations-about
  2. V. Bouvard et al., Carcinogenicity of consumption of red and processed meat. The Lancet Oncology 16, 1599-1600 (2015).
  3. Maiken Mägi. “WHO: töödeldud liha põhjustab tervisele ohtu” Postimees. 26.10.2015. (https://tervis.elu24.ee/3375001/who-toodeldud-liha-pohjustab-tervisele-ohtu
  4. D. Aune et al., Red and processed meat intake and risk of colorectal adenomas: a systematic review and meta-analysis of epidemiological studies. Cancer Causes Control 24, 611-627 (2013).

PRIVACY