Toidulisandid I

Kas suur toidulisandite tarbimine kompenseerib muidu konarliku toidulaua?

Lugemisaeg: 5 minutit - © 2021

Kuigi eestlaste igapäevane toidulaud väga tervislik välja ei näe, ollakse tublid toidulisandite tarbijad. Seisuga 27.05.21, on Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) registris kirjas 15 092 erinevat toidulisandit ja eritoitu, mida Eestis turustatakse. Toidulisandite teema on pikk ja lai ning sellest võiks kirjutada palju. Alustan sellest, et analüüsin ja mõtisklen natuke üldiselt toidulisandite söömise vajaduse üle (kliinilise toitumisnõustaja pilgu läbi) ja vaatlen, kas suur lisandite tarbimine kompenseerib muidu konarliku toidulaua?

Kahtlemata on vitamiinid ja mineraalid organismile hädavajalikud aga tegelikult on mikro-toitainete puudus tänapäeva toidukülluses pigem harv nähtus ning reeglina seotud suurte toitumispiirangutega või konkreetse juhtumiga mingil kindlal eluetapil. Näiteks võib esineda vitamiinipuudust inimestel, kes põevad soolestikuhaigusi. Samuti võib mõne konkreetse vitamiini tarbimine olla vajalik raseduse perioodil. Mikrotoitainetest võib tulla puudus ka veganitel, profesionaalsetel sportlastel või neil, kes järgivad väga rangeid ja puudulikke toitumisplaane (dr Simeonsi dieet). Siinkohal võiks erandina välja tuua vaid D-vitamiini, mida tõepoolest võiks Põhjamaades aeg-ajalt vähese päikese tõttu eraldi juurde võtta. Aga terve inimene, kellel pole erivajadusi, saab normaalse toitumisega kõik vitamiini-mineraali vajadused kaetud. Aga miks siis ikkagi tarbitakse?

Toidulisandite äri põhineb inimese enda uskumuses, et tal on mingi aine puudus. Kui tootja ja turustaja suudavad tarbijat veenda, et mingi kapslite-tablettide-siirupite tarbimine parandab oluliselt tema tervist ja heaolu, siis ta selle „investeeringu“ ka teeb. Eestlastele juba sünnist saati pähe tambitud vitamiini-usku võimendatakse hoogsalt reklaamlugudega meedias. Läbivaks teemaks on „ööd on siin mustad“ - pikk ja külm talv ongi süüdi eestlaste vitamiinivaeguses. Tegelikult on ju võimalik osta toidupoest ka talvekuudel (kodumaist) porgandit ja õuna.

Potentsiaalseid ostjaid püütakse veenda ka „tervist parandavate“ vaimukate väljenditega. Näiteks:

• Toetab tervislikku toitumist - tervislikku toitumist ei ole vaja toetada, väljaarvatud ülalpool mainitud erijuhtudel.
• Turgutab immuunsüsteemi – immuunsüsteemi ei ole võimalik toidulisanditega „turgutada“. Inimeste immuunsüsteem koosneb erinevatest organitest ja kudedest; nagu tüümus, luuüdi, mandlid, adenoidid, lümfisõlmed, põrn, Peyeri naastud ja pimesool. Aga immuunsüsteemi kõige suurema osa moodustab soolestikuga assotsieerunud lümfoidkude (MALT - mucosa-associated lymphoid tissue), mis “võitleb” igapäevaselt patogeensete bakterite ja viiruste vastu. Parim viis kaitsta ennast nakkus- ja viirushaiguste eest on pesta käsi ja mitte kahjustada immuunsüsteemi tähtsaimat ja suurimat osa. Ärge sööge kräppi (mis on „pahad toidutooted“?) ning tarbige vähem alkoholi ja tubakat.
• Aitab organismil täistuuridel töötada – inimorganism on märksa keerulisem süsteem kui mootorsaag.
• Paneb näonaha särama – särav inimene on õnnelik inimene, mitte see, kes sööb toidulisandeid.
• Puhastab organismi – organismi puhastavad maks, kopsud ja neerud, mitte mingil juhul toidulisandid.

Toidulisandi vajalikkust ja tõhusust püütakse osavalt võimendada ka teadusuuringute tulemustega, mis kinnitavad vastava aine efektiivsus. Aga uurimustööd on rahastanud tootja ise - teadustööl saadud tulemusi varjutab huvikonflikt. Pahatihti on näha ka seda, et uurimustöö on tehtud vaid näriliste peal ning uuritava aine toimet ja saadud tulemusi, ei saa üks-üheselt inimorganismile üle kanda.

Foto1. Särava näonahaga ja puhastatud organismiga täistuuridel katsealune ja laborant.

Toidulisandite reklaamiga püütakse inimestele edastada teadet, nagu purgivitamiinide söömine on hädavajalik, et katta igapäevased toitainete vajadused. Aga suur toidulisandite tarbimine ei kompenseeri kindlasti mitte puudulikku toidulauda, sest „päris toit“ on märksa enamat, kui abiainetega tabletivormi pressitud mikrotoitained. Vitamiinide ja mineraalide toime-efekt oleneb nende keemilisest struktuurist ja sellest, kuidas ja milliste molekulidega on nad seotud. Näiteks porgandid. Peale A-vitamiini ja karoteenide leidub porgandi koostisest ka kaaliumi, kaltsiumi, naatriumi, K-vitamiini, C-vitamiini, niatsiini ja kiudaineid. Kõik toitained on omavahel seotud, moodustades perfektse sünergia: 2+2=5. Koostisosade mõjuefekt koos on suurem, kui iga toitaine toime eraldi. Toidulisandite puhul on tegemist mikrotoitaine kontsentreeritud ainega, mis on eraldatud toidumaatriksist – toime ei pruugi olla sama, mis päris toidul. Näiteks kinnitavad teadusuuringud, et multivitamiinid ja -mineraalid toidulisandina ei hoia ära ega aita ravida kardiovaskulaarseid haigusi(1, 2), samal ajal kui puu- ja köögiviljade tarbimine aitab(3).

Kokkuvõtteks võiks öelda, et pole olemas tabletti, pulbrit, sheiki, segu, graanuleid, siirupit, mikstuuri, supertoitu, võlujooki ja üldse mitte midagi sellist, mis asendaks värsket ja tervislikku päris toitu. Jõudsalt kasvava toidulisandite turu „kasuteguri“ panevad enda taskusse tootjad ja turustajad. Tarbijate probleem ei seisne mitte selles, et saamata jääb „säravam näonahk“ või „mootorsae moodi töötav organism“, vaid see, et tablette-kapsleid süües on väga lihtne ületada mikrotoitainete soovituslik päevane kogus. Aga kuhu lähevad ülejäägid ja kuidas mõjutab see tervist?

Autoril puudub huvikonflikt seoses artiklis kajastatud teemaga. Tegemist on intellektuaalomandiga. Kõik Frida Frukti blogis avaldatud tekstid on kaitstud autoriõiguse seadusega.

Kasutatud kirjandus

1. Kim, J.; Choi, J.; Kwon, S. Y.; McEvoy, J. W.; Blaha, M. J.; Blumenthal, R. S.; Guallar, E.; Zhao, D.; Michos, E. D., Association of Multivitamin and Mineral Supplementation and Risk of Cardiovascular Disease: A Systematic Review and Meta-Analysis. Circ Cardiovasc Qual Outcomes 2018, 11 (7), e004224.
2. Ingles, D. P.; Cruz Rodriguez, J. B.; Garcia, H., Supplemental Vitamins and Minerals for Cardiovascular Disease Prevention and Treatment. Curr Cardiol Rep 2020, 22 (4), 22.
3. Aune, D.; Giovannucci, E.; Boffetta, P.; Fadnes, L. T.; Keum, N.; Norat, T.; Greenwood, D. C.; Riboli, E.; Vatten, L. J.; Tonstad, S., Fruit and vegetable intake and the risk of cardiovascular disease, total cancer and all-cause mortality-a systematic review and dose-response meta-analysis of prospective studies. Int J Epidemiol 2017, 46 (3), 1029-1056.